Ma
libistan sõrmed,
Sa hoiad neid
pihus
lahti laskma hiljem
ei ole Sa nõus
Me pilgud ekslevad
päikesevihus
ja kohtunud silmade
vaates on jõud
Tasa
Sa otsid
ja leiad mu huuled
vastu puigelda Sulle
ei taha, ei saa
Sa sosistad tasa
nii vaevu et kuulen
Sa sosistad -
kuis küll Sind armastan
Läbi päevade
elame,
oleme pinges
kuudetagune mälestus
paitamas päid
Üheks sulada tahaksid
kehad ja hinged
selles kõiges on aegu
nii halbu kui häid
Ära luba, Sa
hoida
seda ei suuda
vast on parem kui võtame
antud mis on
Päeva kildudest kokku
võib panna ja loota
sosinat kõrvus -
Sind armastan |