Käib salamahti üle taevakaare värvilt kahvatu ja kitsas
Kuusirp, kuusirp
Tal on oma teekond käia lugematuid aegu rännanud ta ülal
Sa ei näe ta nägu kui on pilvetordid taevas ega siis kui ajas
Teispool meie nägemist
Kui ta jõudu kogund valgust näitab öös ta enam pole kitsas vaid on
Ümar Särav Kaunis Kuu